(Vorerst nur in estnischer Sprache, an der deutschen Übersetzung wird gearbeitet)
Teemad:
- 1) Eesti rahvuskivi-paekivi
- 2) Esimesest maailmasõjast Teise maailmasõjani
- 3) Talurahva elu-olu mõisa võimu all
- 4) Vana Paide ja 18. saj. apteek
1) Eesti rahvuskivi-paekivi
Paekivi kasutamineÜle kolme tuhande aasta tagasi oli lihtne paekasutus - tulekolded,
ukseesised, kindlustuste kivimüürid, kivikirstkalmed jne.
Ulatuslikum pae murdmine ja paest püsiehitiste - kindluste, kirikute
ja majandushoonete ehitamine algas 13. sajandil seoses lubjapõletuse
ja lubimördi kasutusele võtmisega. Pae töötlemine saavutas tol
perioodil suure meisterlikkuse. Paekivi baasil arenes omanäoline
raidkivi-kunst.
On teada, et 1384. aastal toimetati Tallinnast Lübeckisse 29 hauakivi.
1512. a. kiviraidurite ukraas aga oli sunnitud juba kehtestama piirangud,
kui palju kive tohtis üldse võõrastele laevnikele müüa.
Paest ehitamine hoogustus taas 19. sajandi lõpul. Kundas ja Aseris algas
tsemendi tootmine. Tamsalus, Rakkes, Vasalemmas jm. anti käiku
lubjatehaseid, kus paekivi kasutati suurtes kogustes tehnoloogilise
toormena. Hoogustus pae eksport Soome, Rootsi, Saksamaale ja
Peterburgi. Saaremaal Taalikul, Muhus Üügul ja Rannamõisa lähedal
Ilmandul ehitati koguni pae väljaveoks oma sadam.
1930-ndatel aastatel võeti kivimite töötlemisel kasutusele lõike - ja
lihvimistehnikad. Lasnamäel, Vasalemmas ja Kaarmal hakati tootma dolo -
ja lubjakivist katteplaate.
1930-ndatel aastatel hakati paasi kasutama ka siledapindse fassaadi-
kattena.
Alustati viimistlusplaatide tootmist. Vasalemma marmor - Eesti pae
marmorilaadne variant, mitte marmor, mis on murtav suurte massiividena,
leidis kasutamist näiteks presidendi kantselei hoones Kadriorus, Saaremaa
dolomiiti kasutati aga Tallinna Majaomanike Panga hoonel (Vabaduse
väljaku ääres).
Eesti Geoloogia Fondi andmetel on paekivi levikualasid uuritud. Hiljuti
valmis ka Järvamaa kohta 3-köiteline väga põhjalik uurimus. Viimane on
olemas Järvamaa Muuseumis.
Varude seisukohalt pole geoloogid ühtsel arvamusel, küll aga on teada, et
aastas toodetakse keskmiselt 3000 m3 viimistluspaasi ja ligi 65.000 m3
ehitusdolokivi ning ligi 765.000 m3 lubjakivi.
Need andmed on 1998. aastast.
Paekivi väärtustaminePaekivi on tänases Eestis pidevalt väärtustatud. On korraldatud paekivi
konverentse ja paepäevi.
Suureks läbimurdeks võib nimetada 4. maid 1992, kui Eesti rahvuslille
- rukkilille ja rahvuslinnu - suitsupääsukese kõrvale tekkis Eesti rahvus-
kivi - paas.
Eesti paekivi on esmapilgul tõepoolest hall ja ilmetu. Tegelikult aga
väga mitmevärviline ja mitmesordiline.
Ta on helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest šokolaadipruunini.
Näiteks Tamsalu rõngaspaas erineb oluliselt Inju kollasest kivist, viimane
jälle on erinev Kaugatuma sõrmuspaest ning Lasnamäe kivi omakorda
Soeginina sibulapaest.
Rahvasuu on andnund erinevatele kivimikihtidele neile omamoodi ise-
loomulikke nimesid. Mõned neist. Näiteks:
NUTUKORD, KOLLALÕUG, RATSATÄKK, PAPA JA MAMMA (tihedalt
koos olevad kihid), TIGE SEITSMENE, TOLLINE NAHK, MÄDAKORD
jne. jne.
Kivide sees on loomakesed - peajalgsed, molluskid, sammalloomad,
korrallid, karbid, mitmesugused loomsed uuristused, taimejäänused jne.
Kui paas on meie rahvuskivi, eks siis need molluskid ja muud loomad ole
ka osa meie rahvuskivist.
Kui soov tutvuda osaga Kesk - Eesti paekivi mitmekesisusest, soovitame
ette võtta tee Järvamaa Muuseumi Paidesse. Ja muidugi ennekõike Mündi
paemurdu, kus võimalus neid paekihte oma silmaga uudistada.
Järvamaa Muuseum tänab kõiki neid, kelle kogutud andmeid on käesolevas
voldikus kasutatud.
Geokronoloogiline tabel
Aegkond
.............Ajastu
.........Algus(milj.a.tagasi)
..Kestus (milj.a.)
____________________________________________________________________
Uusaegkond
........Kvaternaar
.............1,8
.................1,8
e. Kainosoikum
....Neogeen
...............24
..................22,5
...........................Paleogeen
............65
..................42,5
____________________________________________________________________
Keskaegkond
.......Krii
t....................144
..................79
e. Mesosoikum
.....Juura
.................205
...................61
...........................Triia
s..................248
..................43
____________________________________________________________________
Vanaaegkond e.
....Perm
..................295
..................47
Paleosoikum
.........Karbon
................354
..................59
............................Devon
.................416
..................62
............................Silur
...................442
..................26
............................Ordoviitsium
........495
..................53
............................Kambrium
............544
.................49
____________________________________________________________________
Aguaegkond
..........Vend
..................650
.................100
e. Proterosoikum
...........................2500
................2000
____________________________________________________________________
Ürgaegkond
...................................4500
................2000
e. Arheosoikum
____________________________________________________________________
nach einem Prospekt vom Järvamaa Muuseum
Lembitu 5, Paide 72702
www.jarva.ee / muuseumid
E-Mail: jarva.muuseum@neti
Tel: +372 38 518 67
+372 051 05
2) Esimesest maailmasõjast Teise maailmasõjani
Esimese maailmasõja (1914 - 1918) kolme esimese aasta lahingutegevus
Eestit otseselt ei puudutanud, kuid tsaariarmeesse mobiliseeriti ligi
100.000 eestlast Seoses Veebruarirevolutsiooniga Venemaal (1917) asus
Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinnas ametisse kubermangukomissar
Jaan Poska. Järva maakonna komissariks määrati Aleksander Weiler.
Valimiste tulemusena moodustati maakonnanõukogud.
Järva maakonnavalitsuse esimeheks sai Johannes Kreideberg.
Saabusid pöördelised ajad - Oktoobrirevolutsioon Venemaal, Eesti Vabariigi
väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. a., Saksa okupatsioon ja Vabadussõda
(1918 - 1920). Fotod kasarmuarestide tahvlil näitavad sõjaväe olustikku.
Suurimaid sõjasangareid autasustati Vabadusristiga, mälestusmedali said
Eesti riigi poolt kõik Vabadussõjast osavõtnud. Näitusel näeme isikliku
vapruse eest lahingus saadud Eesti Vabadusristi. Tartu rahuläbirääkimistel
osales ametnikuna Järvamaalt pärit kirjanik Jaan Lintrop. Tema visiitkaadil
näeme rahulepingule allakirjutanute allkirju. Vabadussõjas langenuile
püstitati mälestusmärke. Fotol näeme Järvamaa esimese mälestussamba
avamist Türil 1924. a. Paides toetati kogutud rahaga rahvamaja ehitust,
mis avati 1929. a.
19. saj. lõpus elavnes Järvamaal tööstuse areng. 1899. a. rajati Türi
Paberi - ja Puupapivabrik, Sajandivahetusel valmis Tallinn - Viljandi
raudtee läbi Järvamaa.
Suuremaks raudteejaamaks kujunes Türi, kust rajati haruliin läbi Paide
(1900) Tamsalusse (1918). 1902. a. avati Paide linna tapamaja. 1912. a.
alustas tootmist tuletikuvabrik "Baltika" Paides. 1914. a. Telliskivitehas.
Sõda ja revolutsioon lõid majanduse segi. Venemaale orienteeritud tööstus
oli ilma tooraine, kütuse ja turuta. Tartu rahuga tuli tagasi usk
majanduse normaliseerumisse. Oma riigi ülesehitamine innustas inimesi
aktiivselt tegutsema kõigis eluvaldkondades.
1922. a. elas Järvamaal 56.281, sealhulgas Paides 2.980 inimest. Järva
maavanema ametis oli aastail 1919 - 1935 Jakob Sõnajalg. Paides olid
pikemat aega linnapead Eduard Purfeldt (1921 - 1930) ja Gerhard Pärli
(1930 - 1939).
Paides tegutses palju väikeettevõtteid - tubakavabrik, riidevärvimise
tööstus, nahavabrik, rauatööstus, nööritööstus, puidutööstused, mitu
veskit jne.
Ennekõike oli Paide siiski maakonnakeskus.
Järvamaal hoogustus turbatootmine, turba kasutamine kütteainena,
jõuallikana jne. Paide linn sai elektrit Järvamaa Turbaühisuselt. 1936.
a. alustati Lehtse turbatehase ehitamist.
Suursündmuseks oli 196,6 m kõrguse mastiga Riigi Ringhäälingu Türi
saatejaama käikuminek 1937. a.
Eesti Vabariigi algusaastatel moodustasid linnakorterite üldarvust
68 % kööktoad ja ühetoalised korterid. Interjööri ja sisustuse määrasid
majanduslikud võimalused. Näitusel on kingsepa ja õmblejanna töö- ja
elutuba, mis on kujundatud erinevatele inimestele kuulunud esemetest.
Eksponeeritud on kingsepa töölaud koos katteplaadi ja töövahenditega.
Anette Eirand (Ehrenwerth) oli Paide üks tuntumaid õmblejannasid.
Temale kuulusid aknaeesriided, linikud, käterätid, kostüüm nagis,
käekott jne. Seinal on kingseppmeister Anton Epneri ja Anette Tõnisson-
Epneri fotod.
Vanasti peeti sõda, nälga, katku ja tulekahju jumala karistuseks.
Aegamööda hakkasid omavalitsused korraldama kaitset tuleõnnetuste
vastu. Põhilisteks tulekustutusvahenditeks olid nahkämbrid ja puidust
käsipritsid. Paides loodi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 1879. a. Ühingu
liikmed osalesid aktiivselt linnaelus.
Kes tahtis Paidest õiget ettekujutust saada, pidi siia tulema siis, kui toimus
pritsimeeste paraad.
Paidest pärit kunstnik
Ants Viidalepa (1921) nägemust tuletõrjujast
kajastab maal "Häära peamees" (esiküljel).
Ühistegevus arenes paljudes elu- ja töövaldkondades. 1908. a. loodud
Imavere Piimaühisuse hoones asub tänapäeval Eesti Piimandusmuuseum.
1911. a. loodi Paide Kaubatarvitajate Ühisus "Iva" ja Türi Tarvitajate Ühisus.
Järvamaa põllumeeste suurimaks organisatsiooniks oli 1920. a. loodud
Järvamaa Põllumeeste Selts. Aktiivselt lülitusid ühistegevusse maanaised.
Õpiti kangakudumise toidu-valmistamise jt. kursustel.
Eesti vanim põllumajanduse keskeriõppeasutus Põhja-Eesti Põllutöökesk-
kool toodi 1921. a. Jäneda mõisa. Põllumajandus - ja tööstusnäitustel
tunnustati oma ala paremaid. Järvamaa Põllumeeste Seltsi medalid
kujundas Erich Kattenberg (1899 - 1971) - Paidest pärit metallikunstnik.
Paide oli juba 19. saj. lõpus kuulus oma lina- ja hobuselaatadega.
1930-ndatel peeti laata 13 korda aastas Turuplatsil ja linnaäärsel Laadaplatsil.
Eesti agraarpolitika põhiteljeks 1920-ndail aastail oli põhjalik maareform,
millega võõrandati kõik mõisamaad. Kõige enam võitsid Vabadussõjas
võidelnud ohvitserid ja sõdurid. 2.172 vapramat neist said maa tasuta.
Tasapisi suurenesid haritavad pinnad, eeskätt tänu maaparandusele,
kasvas saagikus. Nii Eestis kui ka Järvamaal oli loomakasvatuse hulgas
esikoht piimakarjal. Hobuste arv - Järvamaa põllumehe põline uhkus -
langes tublisti. 1929. a. oli Ambla meierei Eesti suurima võitoodanguga,
90 % võist eksporditi. Elu-olu maal paranes.
Ehitati uusi avaramaid elumaju. Maarahvas hakkas kandma poeriidest
õmmeldud riideid ja poest ostetud jalatseid, kandma kübaraid ja kaabusid.
Järvamaaga on seotud palju tuntud loomeinimesi.
Albu vallast Järvamaalt on pärit Eesti tuntumaid kirjanikke Anton
Hansen Tammsaare (1878 - 1940). Koigis sündis Eesti Naiste
Karskusliidu ja ajakirja "Eesti Naine" asutaja ning toimetaja
Helmi Põld (1882 - 1969), Lõõlas tantsupedagoog Helmi Tohvelman
(1900 - 1983).
Paide Gümnaasiumi õpetaja kunstnik August Roosileht (1877 - 1941) on
teinud rohkesti raamatuillustratsioone, graafilisi lehti, mööblikavandeid,
teatridekoratsioone. A. Roosilehe illustreeritud on Jalgsemalt pärit
kirjaniku Peäro-August Pitka-Ansomardi (1866 - 1915) raamat "Jalgsema
kitseeide muinasjutud".
Rudolf Lepik (1881 - 1918), Paidest pärit
kunstnik oli
August Roosilehe õpetaja ja sõber.
Paide kultuurielu elavnes Rahvamaja valmimisega, kus leidsid endale
tegutsemisvõimaluse spordiselts "Järvapojad", teatriselts "Voog",
karskusselts "Idu". Rahvamaja juures korraldati Järvamaa Põllumeeste
Seltsi näitusi.
Jõe äärde rajati 1930. a. staadion.
Paide Gümnaasiumis õpetas riigikaitset August Liivik (1903 - 1942),
12-kordne maailmameister laskmises.
Paides sündisid maailmakuulus helilooja
Arvo Pärt (1935), näitleja
Ita Ever(1931), Võhmuta vallas luuletaja
Hando Runnel (1938), kes koos
A. H. Tammsaarega kuuluvad Järvamaalt pärit 20. saj. suurkujude hulka.
Aastail 1920 - 1940 sai Eesti riik täiskasvanuks. Eesti rahvas hakkas
iseseisvust omaks pidama ja armastama. Kui poleks olnud Teist maailma-
sõda, oleks väike Eesti võinud tänapäeval seista arenenud riikide hulgas.
3) Talurahva elu-olu mõisa võimu all
Eesti talurahvas muudeti lõplikult sunnismaiseks Jüriöö ülestõusu
(1343 - 1345) järgsel perioodil. Algas ulatuslikum mõisate rajamine.
17. saj. asendas naturaalandamit teomajanduslik mõisamajandus, mis
arenes 18. saj. tõusujoones. Balti mõisnikel oli peaaegu piiramata
õigus oma talupoja elu ja vara üle. Talupoegade mõisakoormistele
lisandusid riigimaksud.
Esimesed pärisorjusliku korra lagunemise tunnused ilmnesid Eestis
18. saj. lõpul. Feodaalne süsteem püüdis kohaneda uute vajadustega,
mida tõendavad üksikutes mõisates välja antud eraseadused.
Teatavaid omavalitsemise õigusi Alliku vallale andis Roosna-Alliku
mõisa eraseadus 1791. a. Feodaalkorra edasisest kriisist kõnelevad
1805. a. talurahvarahutused, mis Karinul arenesid relvastatud vastu-
hakuks.
1816. a. talurahvaseadusega kuulutati Eestimaa kubermangus talupoeg
isiklikult vabaks, kuid majanduslikult sõltus ta endiselt mõisast.
Vallad kujunesid haldusüksusteks, millele pandi kindlam alus 1866. a.
vallakogukonnaseadusega.
Näitusel näeme vallavanema, tema abi javallakohtuniku ametimärke.1858. a. talurahvaseadus soodustas talukohtade päriseks ostmist ja
üleminekut raharendile.
Vanemad mõisahooned Järvamaal hävisid 16. saj. Liivi sõjas ja 18. saj.
alguses Põhjasõjas.
18. - 19. saj. ehitatud mõisahooned Järvamaal kannavad baroki,
klassitsismi ja hiljem juba historitsismi tunnusjooni. Vanimateks
barokkehitisteks on Albu, Purdi ja Türi-Alliku mõisad 18. saj. keskpaigast.
Kõige suurejoonelisem barokiajastu ja varaklassitsismi näide on Roosna-
Alliku mõis. Kokku oli Järvamaal umbes 100 mõisat, tänaseni on hoonetena
säilinud pooled.
Historitsismi joontega on 19. saj. teisel poolel ehitatud Prääma mõis.
Näitusel näeme väljapanekut Prääma mõisa toast. Prääma (Bremerfeld)
asub Paide lähedal ja kuulus 19. saj. lõpul Renteln'i perekonnale. 1939.a.
omanikud lahkusid, uusklassitsistlik mööbel osteti muuseumile 1958. a.Seintel näeme baltisaksa kunstnike G. A. Hippiuse maali "Dr. Ackermannportree" ja O. G. Hoffmanni maali "Koolmeister". Tahvelklaver on valmis-tatud Tartus F. W. Hasse töökojas 19. saj. teisel poolel.19. - 20. sajandivahetuse interjööri iseloomustab soov sisustada ruum
võimalikult mitmekesiselt. Hangiti palju ilusat mööblit ja toataimi.
Kõikjal olid sametkatted.
Talurahvaelust annab ülevaate etnograafia osa. 19. saj. keskpaigani
valmistas iga talupere endale ise kõik majariistad, vankrid, reed,
jalatsid. Kodus kooti ja õmmeldi vajaminevad riided.
Väljapaneku vasakpoolses osas on valdavalt meeste tööriistad. Vägavanad on lusikanoad, voolmed ja liimeistrid, mis on höövli eelkäijad.Viimane on juba kutselise käsitöölise (tisleri) tööriist. Augutegemisevahendina on puurid kirve ja noa kõrval vanimad puutööriistad, samutipeitlid ja naasklid. Oherdid ja vindlad on täiustatud puurid.Kirst kuulub eesti talupoja põlise tarbevara hulka. Kirstus hoiti riideid
ja toiduaineid.
Näitusel olev kirst on kuusepuust, sammaskonstruktsiooniga, tapitudküljelaudadega. Kirstu valmistamisel ei kasutatud naelu, ainult lukkon külasepa töö. Parempoolses seinavitriinis näeme tüüpilisi Järvamaatalus kasutatud puunõusid: Kappa ja kibu - sõõriku põhjaga pealt laiene-vaid väikesi nõusid, mille üks küljelaud on pikendatud käepidemeks. Kapaga toodi jooki lauale, kibust joodi. Kapad on ka vee-, silmapesu- jalüpsinõud. Kannud tulid kasutusele hiljem. Lähkrid on kahepõhjalisedvedelikunõud, küljel väike suletav ava. Nendega võeti piima või kaljatööle kaasa.Talurahvakudumite põhimaterjaliks olid lina ja vill. Lina töötlemisel
seda lõugutati, ropsiti ropsimõõgaga ja soeti
linaharjaga. Villase lõnga
saamiseks vill kraasiti kraasidega, kedrati vokiga.
Näitusel on püstvokk.
Kattevaibad on väljaarenenud naisterõivastuse õlarättidest, mis sageli
võeti magamisel peale. Saani- ja vankritekid olid toredusesemeteks,
neid telliti paremate kudujate käest. Vanemad vaibad on enamasti
vöödilise õlesehitusega, need kooti kahelaidsena ja õmmeldi keskelt
kokku.
Järvamaa (Türi) voodivaibad olid enamasti punase- ja mustatriibulised,sellele lisandusid lillad, hallid, kollased kitsad triibud. 19. saj. lõpul läks
moodi naast- ja pindpõime kasutamine, vaiba pind jaotati keskväljaks ja
ääriseks.
Kantavad riided olid töö-, käima- ja piduriided, mis kihelkonniti erinesid.
Näitusel näeme Türi naise ja Koeru mehe rahvarõivaid (piduriideid).Meeste riietusest kadus rahvarõivas varem, kuna mehed olid liikuvamad,
käisid laatadel jne. Naised kandsid rahvariideid veel 19. saj. teisel poolel.
Näitusel näeme magasipulki, nn. omaaegset magasiaida raamatu-
pidamist.Magasiaidad rajati 1799. a. ukaasi alusel igasse valda. Seal hoiti valla-
kogukonna kohustuslikku viljatagavara - rukist, otra ja kaera. Magasi-
pulgale kirjutati laenaja nimi ja sälgutati laenatud puudad. Pettuse välti-
miseks koosnes pulk kahest poolest, millest ühe sai talupoeg.
4) Vana Paide ja 18. saj. apteek
Järvamaa Muuseumi püsinäitus algab ülevaatega Paide kujunemisest ja
Järvamaa Muuseumi asutamisest.
13. saj. alguses tungisid Eesti alale Saksa ja Taani vallutajad. Järvamaale
jõuti 1212. a. 1238. a. 17. juunil Stensbys Taani ja Saksa ordu vahel
sõlmitud lepingu kohaselt loovutas Taani Järvamaa Ordule tingimusel,
et ilma Taani kuninga loata ei tohi sinna ehitada kindlustusi. Lepingut
eirates alustati ordumeister Konrad von Manderni korraldusel 1265. a.
Paide Vallimäele linnuse rajamist. Linnuse üks esimestest hoonetest oli
8-kandiline kaitsetorn Pikk Hermann. Kindluse ümber kujunenud asula
sai linnaõigused 30. septembril 1291. a. Linnuse ehitamisel kasutati
kohapeal leiduvat paasi. Pae järgi sai Paide endale keskaegse linnanime
Weißenstein (valge kivi).
Näitusel näeme linnuse plaani, vanu gravüüre, kahurikuule ja kahuritorukatkendeid.Paide ordulinnuse ja Paide linna saatus otsustati Liivi sõjas 16. saj. ja
sellele järgnenud lühisõdade perioodil. Altmarki vaherahuga 1629. a.
läksid Eesti alad Rootsi võimu alla ja Paide linnus kustutati linnuste
nimekirjast ning liideti 1636. a. koos linnaõigused kaotanud Paidega Mäo
mõisa valdustega.
Põhjasõja käigus ühendati Eesti 1710. a. Vene riigiga, mille kinnitas
1721. a. sõlmitud Uusikaupunki rahuleping. 1783. a. taastati Katarina II
ukaasiga Paide linnaõigused ja Paidest sai Järvamaa keskus.
Näitusel näeme 1790. a. koostatud linna plaani, linnapea ametirahasid,Paide vappi.Järvamaa Muuseum on Eesti üks vanemaid. Tõuke kodu-uurimusliku
tegevuse elavnemiseks Paides ja Järvamaal andis baltisaksa ajaloolase
Aksel von Gerneti peetud loeng Paide ajaloost Paide Kodanikkude Klubi
saalis 24. augustil 1892. a. Samal õhtul asutati ühiskondlikel alustel
tegutsev "Torniehituskomitee", mille tegevuse tulemusena restaureeriti
Vallitorn. Koguti ka teatmematerjali Paide ajaloost, linnalähedastel
kivikalmetel korraldati arheoloogilisi kaevamisi.
Vajadus organiseeritud tegevuse järele tingis 12. jaanuaril 1904. a.
Järvamaa Muinasasjade Alalhoidmise Seltsi asutamise. Põhikirja järgi
oli seltsi ülesandeks vanavara kogumine Paides ja selle ümbruskonnas
ning Paide ajaloo uurimine. Seltsi esimeheks valiti Järva praost Carl Rall.
Kogutud esemetest kujundati Paide linnapea ja apteegiomanik magister
Oskar Brasche eestvedamisel muuseum.
Esimesed sissekanded muuseumi külalisraamatusse tehti 31. juulil
1905. a. Uudne üritus tõmbas ligi rohkesti baltisakslasi, hoo sai sisse
kogumistöö. Konservaatorpeavarahoidjana töötas muuseumis
Paul-Theodor Lewenhagen. Muuseumi kogud täienesid tema ümber-
maailmareiside fotodega.
Eksponeeritud on muuseumi esimene silt, põhikiri ja külalisraamat.Paide apteek asutati 1769. a. Johann Joseph Meckini poolt. Järgmiseks
apteegiomanikuks sai 1775. a. Christian Adolph Wedel. Peale Paide
linnaõiguste taastamist 1783. a. jõudsid mõlemad olla ametis bürger-
meistri ja linnapeana.
Paide kreisiarst Dr. Rinne kutsel tuli ja avas 1819. a. Paides apteegi
Frany Heinrich Brasche, kuna Wedel oli eakas linnapea ja apteegi
tegevus nii soikunud, et elanikkond nurises. F. H. Brasche poeg
Johann Heinrich ostis isa käest apteegi ära. Peale Wedeli ja tema
kasupoja surma ostis J. H. Brasche 1826. a. ka nende apteegi ja maja,
kus see oli asunud. Ta kolis senisest asupaigast, Pika tänava alguses
olevast hoonest majja Turuplatsi ääres, kus varem oli Wedeli apteek.
Wedeli apteegi vana sisustus koliti pööningule.
1849. a. võttis ameti üle Franz Rudolf Brasche (1823 - 1902), kes oli
lisaks apteekriametile üks Paide linna raamatukogu asutajaid 1858. a.
ja linna vaeslastekohtu eesistuja.
1893. a. võttis Tartu Ülikoolis farmakoloogiat õppinud Oskar Brasche
(1865 - 1954) üle isale kuulunud apteegi. Temast sai aktiivne Paide
linna kodanik. Ta oli linna raamatukogu juhataja, aastatel 1900 - 1912
andis välja kolmekeelset ajalehte "Paide Teataja". 1901. a. valiti
O. Brasche Paide linnapeaks ja ta jäi sellesse ametisse kuni 1918.
Sajandi algusaastad olid Paidele edukad, ehitati linna tapamaja, uus
tuletõrjedepoo, kaks koolimaja jne. 1912 - 1917 oli O. Brasche IV Riigi-
duuma saadik, üks kolmest, kes esindas seal baltisakslasi. 1912. a.
annetas Brasche muuseumile apteegi 18. - 19. saj. sisustuse. Arvata-
vasti sellest ajast on pärit ka kaks fotot, kus mag. O. Brasche istub
vanas apteegis.
Nende fotode alusel paigutati esemed praegusele püsinäitusele javalmis Oskar Brasche vahakuju.1820. a. avati Paides kreisihaigla. Aastail 1833 - 1896 oli kreisiarstiks
Carl Hermann Hesse (1802 - 1896), maailmakuulsa kirjaniku Hermann
Hesse vanaisa. Oma onu juures viibis ka kirjanik ja lauljatar Monika
Hunnius. Sellest kirjutab ta oma raamatus "Minu onu Hermann".
